Selle asemel, et täie jõuga muruniiduki terasid ringi ajada, võib aiaomanik nüüd võrkkiiges lesida ja elu nautida. Muruniidukiga saab üha vähem kaloreid põletada, sest käsiajami on asendanud vaikselt töötavad mootorid ja isegi robotid.
Tärkavat erkrohelist rohtu on aias kevadeti küll tore vaadata, kuid juba paari nädala pärast võib see ulatuda poolde säärde ja siis tuleb meelde, et kuskil kuuri all või garaazis on päevinäinud muruniiduk, mis enam ei tööta. Uue ostmine on aga küllalt keeruline, sest infot napib. Püüamegi alljärgnevalt rääkida selgeks põhimured, mis niidukiostjat ees ootavad.
Millist niidukit osta?
“Muruniiduk peab olema kallim kui naabrimehel,” jagab Honda väiksemootoriliste masinatega kaupleva Bike Worldi juhataja Tanel Viks naljaga pooleks esimese nõuande. “Aga naabrit ei nimetanud ma ilmaasjata. Muruniidumasin peab töötama vaikselt ja keskkonnasäästlikult, et see ei häiriks teiste inimeste elu. Ja teil endal on ka mugavam – kui uni varakult ära läheb, saab kedagi äratamata ja segamata niita.”
“Masina valiku aluseks peaks eelkõige olema teadmine, millistes oludes muruniidukit kasutama hakatakse. Kas niidetav pind on suur või väike, tasane või ebatasane, kas niitja tahab mugavalt läbi ajada või hoolib ta rohkem oma jõu rakendamisest,” räägib Husqvarna kaubamärgiga muruniidukeid esindav Tanni-Vakoma OÜ müügijuht Toomas Varik.
Muruniiduki vaikse ja loodussõbraliku töö tagab kõige paremini neljataktiline, 4–6hobujõuline mootor. Niidetavast pinnast sõltuvalt saab osta muruniitjaid, mille lõikekõrgust on hõlpus reguleerida või mis veerevad tavalisest suurema läbimõõduga ratastel, st on kõrgemad.
Käsitlusviisi poolest on niidukeid peamiselt kahesuguseid. Ühed on need, mida peab lükkama, teised on selfdrive’id ehk iseliikuvad muruniidukid, mida tuleb ainult suunata. Lükatavad niidukid maksavad mõne tuhande krooni ringis. Iseliikuvate hinnad jäävad peamiselt vahemikku viis tuhat kuni viisteist tuhat krooni.
Niidukid eristuvad veel selle poolest, kuidas nad toimivad niidetava rohuga. Odavamatel mudelitel heidetakse rohi kõrvale. Kallimatel kogutakse kotti ja isegi peenestatakse. Viimane peaks meele järele olema kompostimeistritele. “Hooldamata muru pole mõtet kotiga niidukiga pügada, sest kott saab ruttu rohtu täis,” räägib Varik.
Tehnilise poole pealt tuleks tähele panna seda, kas niiduki rattad vuravad pukside või laagrite peal. “Endastmõistetavalt on laagrid paremad ja nendega niidukeid nõutaksegi viimasel ajal rohkem,” räägib Varik.
Vähetähtis pole ka korpuse vastupidavus. Plekist korpus on kõige nõrgem, kuna rohi on happeline ja plekk hakkab kergesti roostetama. Paremad on alumiiniumist ja plastist korpused, eriti nende jaoks, kes ei viitsi niidukit puhastada.
Põhiküsimuseks on praegu ikkagi muruniitja hind. Paari- kolmetuhandene investeering on majaomaniku jaoks jõukohane, kuid kauakestvad masinad maksavad viis korda rohkem. “Väga hea niitja saab 15 000 krooniga ja see kestab vähemalt viisteist aastat. Seega tuleb kuluks ca 1000 krooni aastas, mida polegi ju palju,” kalkuleerib Viks.
Samas, kui raha on palju, ostke ca 30 000 krooni maksev lammas ehk robotmuruniitja, mis niidab aias omapäi, kasutades liikumiseks akut ja barjääriandureid. Sellise eluka töökeskkond, muru alla jääv maapind, peab olema võimalikult sile ja tavaliselt piiratakse tööraadius traadiga, mille järgi masin orienteerub.
Kütus ja määrdeained
Jutud sellest, et paljudes bensiinijaamades müüakse solkkütust, vastavad kahjuks suures osas tõele ja puudutavad praktikas valusalt ka neid, kelle nõudlikud väikemootorid töötavad bensiiniga. “Paberite järgi võib muruniidukite kütusepaakidesse valada 95t, kuid kinnitan oma kogemusest, et kütuseturul käib kõva vassimine ja alla 98 pole mõtet bensiini osta,” räägib Tanel Viks, kes on mures selle pärast, et vähegi forsseeritud mootorrataste ja väikemasinate mootorid jooksevad kehva kütuse tõttu juba esimese nurga peal kokku.
“Kontrollimata kütuse kasutamisest oma vitsad kätte saanud inimesed ostavad juba isegi spetsiaalselt väikemasinatele mõeldud kõrgekvaliteedilist bensiini, hinnaga 30 krooni liiter. Kui on ikka valida, kas saag või muruniitja annab paarikümne minutiga otsad või teenib sind aastaid, ei saa koonerdada,” kinnitab Toomas Varik.
Sama lugu on õlidega. Oma muruniidukisse ostke ikka tuntud firma toodetud ja tuntud kaubamärgiga määrdeainet, muidu hakkab võltskeemia kohe mootori eluiga mõjutama.
Muruniitja ei niida kõikjalt
“Üle kolmekümnekraadise kallakuga maalapil pole niidukiga midagi teha, siis tuleb appi võtta trimmer,” räägib Varik. “Trimmeriga saab hooldada põõsaaluseid, seinaääri, nurki ja kraavikaldaid.”
Trimmerite hinnad algavad poolest tuhandest kroonist. Toekamaid saab 3000 krooniga. Erinevalt muruniitjast jagub trimmerikasutajale füüsilise töö naudingut kuhjaga.
Muruniiduki ostmisel pane tähele
- Niiduk tuleb osta lähtuvalt pinnareljeefist. Kui niidetav muru kasvab künklikul maal või muru eest pole aega sagedasti hoolitseda, kõlbab odavama klassi niiduk, mis rohu külje pealt välja heidab. Võib osta ka suuremate ratastega niiduki, kus lõiketerad asetsevad kõrgemal ja nendega pole ohtu mätast või kivi tabada.
- Niiduk pole konstruktor. Ostke masin, mis on tehases komplekteeritud.
- Odavamate niidukite rattad toetuvad puksidele, kallimatel mudelitel aga kasutatakse laagreid, mis on palju töökindlamad.
- Niidukite plekist korpused peavad vastu viis aastat, alumiinium- ja plastkorpused seevastu aga vähemalt kaks korda kauem.
- Niidukeid on lükatavaid ja iseliikuvaid. Viimaste puhul jääb niitja rolliks vaid juhtimine. Kolme-neljakümne tuhande krooni eest saab osta ka niitjaroboti, mis päikesepatareide jõul ning barjääriandurite abiga omapäi õues ringi liiguvad.
- Kes rohu tingimata kokku tahab korjata, peab ostma kogumiskotiga niiduki. Muidu kulub aega niitmiseks ja siis veel omakorda riisumiseks.
- Asulas peaks niiduk töötama vaikselt. Keskkonnasäästlikkuse nõue kehtib igal pool.
- Kütusena kasutage meie kütuseturu ebausaldatavust arvestades vähemalt bensiini 98. Väikemootorid jooksevad kergesti kokku, kui neisse solki satub. Samuti kasutage tuntud õlisid.
